Kahe ookeanilise laama põrkumine
Laamad tekkisid, kui tulikuum ja poolvedel kivimmass ehk magma kerkis sügavamatest kihtidest kõrgemale, mille tulemusena rebenes kogu litosfäär, sealhulgas maakoor, ning jagunes laamadeks. Seega laamad justkui ujuvad vahevöö kuuma poolvedela kihi - astenosfääri - peal. (Seda protsessi kirjeldab osaliselt viimane pilt)
Kahe ookeanilise laame põrkumise tagajärjel üks laam sukeldub teise alla. Sukeldumisjoont tähistab tekkiv süvik ning sukelduva laama kivimite ülessulamise tagajärjel tekivad magmavoolud, mis ookeanipõhja jõudes kasvatavad vulkaanikuhikuid. Lisaks esineb sellistes piirkondades palju maavärinaid. Pika aja jooksul kerkivad vulkaanikuhikud nii kõrgeks, et ulatuvad veest välja, ja niii tekivadki vulkaanilised saared. Protsessi saab jälgida veebiaadressilt http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21410
Nii on tekkinud:
- Mariaani saared Vaikses ookeanis. (On tekkinud Vaikse ookeani ja Filipiini laamade põrkumisel) Laamade sukeldumisjoonele on tekkinud maailma sügavam paik Mariaani süvik.
- Väikesed Antillid Atlandi ookeanis. (On tekkinud Kaariibi laama ja Põhja-Ameerika laama põrkumisel)
Laamade nimetused ja nende liikumissuunad
Vaikse ookeani laama põrkumisel tekkinud saarestikud ja süvikud
Sumatra saar on tekkinud Euraasia ja Austraalia laamade põrkumise tagajärjel. Kollase joone alla jäävad vulkaanikuhikud, mis moodustavad vulkaanilise saare, sinise joone alla jääb laamade põrkumise piiri tähistav süvik
Veel üks pilt, mis näitab laamade liikumist maa läbilõikes. Siit on näha, kuidas üks laam sukeldub teise alla ja hakkab sulama. Sukeldumisjoont jääb tähistama süvik (trench)
Kasutatud materjal
Comments (0)
You don't have permission to comment on this page.