If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.
You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

Kilpvulkaanid

Page history last edited by PBworks 15 years, 2 months ago

Kilpvulkaanid

Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.

Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused.

Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.

Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.

Joonis 1 - Kilpvulkaan

Joonis 1 - Kilpvulkaani purse

Kilpvulkaanid võivad olla isegi nii suured, et neid võib eksitada mäestikega näiteks nagu Kanadas asuvate Ilgachuzi mäestiku ja Vikerkaare mäestikuga. Neid võib leida paljudes kohtades näiteks nagu Austraalias, Etioopias ja Galapose saartel.

Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare.

Kilpvulkaanide laavade temperatuur Hawaii saartel võib küündida kuni 1200 °C.

Joonis 2 - Vulkaani ehitus

Vulkaanide teke: Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemises osas või maakoore alumises osas. Magma on üldiselt väiksema tihedusega, kui kivimid. Seetõttu, kui magma on tekkinud, hakkab ta liikuma ülespoole. Vulkaanid tekivad siis, kui magma jõuab maapinnale. Magma maapinnale jõudmisel nimetatakse seda laavaks. Joonisel 2 on kolm tsentraalset vulkaani, mille iseloomuliks tunnuseks on torulaadsed ühendusteed magmakambri ja vulkaani vahel.

Vulkaan - Skjaldbreidur Herbst