Kivimite liigitus tekke järgi

Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum.

Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma:

• tard(magma)kivimid
• moondekivimid
• settekivimid

Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks:

• Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniit jne.

• Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Levinud vulkaanilised kivimid on basalt, andesiit, datsiit, trahhüüt, pimss, rüoliit, obsidiaan, tuff jne.

Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel.

Viimases protsessis liituvad mineraaliterade üksteisega tugevalt. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Levinuimad settekivimid on savikilt, liivakivi, lubjakivi, kivisüsi, põlevkivi jne.

Moondekivimid tekivad maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest.

Selleks protsessiks on vaja kõrgenenud rõhku ja temperatuuri (üle 100-200ºC), et sette- ja paljud tardkivimid kristalliseeruks ümber mineraalide kooslusteks. Levinuimad moondekivimid on marmor, gneiss, sarvkivi, kristalne kilt, kilt jne.

Mõistekaart 1: kivimite liigitus tekke järgi.

Allikad:

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/loodus2_2005-1.pdf - Türi Majandusgümnaasiumi litosfääri konspekt

http://et.wikipedia.org/wiki/Kivim - Vikipeedia

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/kivimid.html - Kåre Kullerudi kivimite õppemoodul