Laamade liikumise põhjused ja võimalused

Üks kõige mõistatuslikumaid omadusi laamade juures on nende liikumine. Kuna nad on põhimõtteliselt tohutud kiviplaadid, mis ujuvad suurel magmamerel, peaksid nad aja jooksul paigale jääma ja me ei täheldaks laamade liikumisest tingitud nähtusi nagu maavärinad või tsunamid. Õnneks aga toimuvad maa sisemuses protsessid, mis ei luba laamadel paigale jääda, nende hulgas tähtsaim on maa tuumas toimuv tuumaenergeetiline soojuse vabanemine. See põhjustab vahevöös konvektsioonvoolusid, mis annavadki laamadele liikumiseks vajaliku kineetilise energia.

Neid jõude, mis habraste deformatsioonide sfääri mõjutavad, nimetatakse tektoonilisteks jõududeks. Tektoonilised jõud põhjustavad litosfääri lõhustumist plokkideks (litosfääri laamadeks), laamade liikumist ning haprate ning plastiliste deformatsioonide teket maakoores.

Tektooniliste jõudude mõjul tekkivad pinged ja kivimite deformeerumine

Laamasid purustavad ning liigutavad tektoonilised jõud tekitavad kivimites pingeid, mis kontsentreeruvad suuresti litosfääriplokkide kokkupuutealadele. Kõige lihtsam on seletada tektoonilisi jõude vektorite kaudu, sest jõud on igal juhul vektoriaalsed suurused. Tektooniliste jõudude poolt antud kiirendus põhjustad laamade erinevate punktide liikumist üksteise suhtes ehk deformatsiooni. Sõltuvalt mõjuvate jõuvektorite ja laamade liikumise suunast jaotuvad tekkinud pinged kolme suurde rühma:

1) kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks.

2) kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultandina  toimub keha välja venitamine. Kehas tekivad venitus- e lahknemispinged

3) kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid.

Kivimitele rakendatava jõu ja nendes tekkivate pingete tulemusena toimub kivimite deformeerumine, s.t. kivim muudab kuju ja mahtu. 

Ka Maa raskusjõud mõjub laamadele ja omab suurt tähtsust.  See tõmbab tugevamalt külmemaid ja tihedamaid laamasid, millga kaasneb mõningane horisontaalne nihe. Eriti hästi täheldatav on see vanade ookeaniliste laamade juures. 

Laamadevahelise vastastikmõju tulemusena on väiksema massiga ja aeglasemalt liikuvad laamad massiivsemate ja kiiremate laamade poolt enam mõjutatud, seetõttu on suurematel laamadel suurem liikumisvabadus. Laamad, mis asuvad langevate konvektsioonvoolude kohal, liiguvad kiiremini, näiteks Vaikse ookeani laam liigub ikka päris kiiresti. Lisaks on teooria sellest, et ka Kuu mõjutab laamade liikumist, ja tõepoolest on täheldatud iga laama liikumises väikest läänepoolset komponenti.

                               Laamade liikumine                                                                 Laamade kiirusvektorid

Kasutatud materjalid:

http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_murrangud_orogeenid.htm

http://www.answersingenesis.org/assets/images/articles/am/v2/n2/figure-1.jpg

http://en.wikipedia.org/wiki/Plate_tectonics