Maa siseehitus

 

 

 

 

 

Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide

 

siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma.

 

Maapinna ja Maa tuuma vaheline kaugus on üle 6000 km. Meil on võimalik tänapäeva tehnikaga puurida vaid 15 km sügavusele, kuid siisi teme me üpriski palju ka sügavamate kihtide ehitusest ja seal toimuvatest protsessidest.

Maakera jagatakse neljaks suureks vööndiks või kihiks: maakoor, vahevöö, välimine ja sisemine tuum.

 

Maakoor

 

On olemas kaks erinevat maakoore tüüpi: mandriline maakoor, mis koosveb erivevatest kivimitüüpides, kuid kokkuvõttes on happeline, ja ookeaniline maakoor, mis koosneb basaldist ja gaborist ning on aluseline.

 

 

Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest,

 

millel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest sette- ja

 

moondekivimitest ning nende ülessulamisel tekkinud magmast tardunud graniidist.

 

Näitaja	Paksus	Vanus	Tihedus	Kivimid
Mandriline maakoor	kuni 70 km	Kuni 4 miljardit aastat	2,7	Settekivimid, graniit, basalt
Ookeaniline maakoor	kuni 20 km	Kuni 180 miljonit aastat	3	Settekivimid, basalt

 

 

Vahevöö

 

 

 

Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on kõrge temperatuur ja kõrge rõhk, kõik ained on pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni.

Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks ehk litosfääriliseks vahevööks ja astenosfääriliseks vahevööks.

Litosfääriline vahevöö ehk jäik vahevöö koosneb kivimitest, mille füüsikalis-mehaanilised omadused ei erine märgatavalt maakoore kivimite omadustest.  Selle all asuv astenosfääris on mõni protsent sulanud kivimeid ja see muudab astenosfääri mehaaniliselt nõrgemaks ning teda võib käsitleda kui plastilist keha.

Vahevöö ülemiseks piiriks, mis lahutab teda maakoorest, on Mohorovičići eralduspind. Alumiseks piiriks aga vedel välistuum. Vahevöö kõige ülemiseks osaks on litosfääri alumine osa. Litosfääri all paikneb astenosfäär, mis on osaliselt ülessulanud.

Vahevöö ulatub ligikaudu 2900 km sügavusele.

Vahevöö koosneb valdavalt Mg-Fe silikaatidest, tihedus varieerub 3,5 g/cm3 kuni 5g/cm3.

 

 

Tuum

 

 

Maa vahevöö ja välistuuma piir on umbes 2900 km sügavusel. Tuuma ümbritseb vahevöö. Vahevöö ja tuuma piiri nimetatakse Gutenbergi eralduspinnaks. Tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vedela välistuuma liikuv, peamiselt rauast koosnev materjal genereerib Maa magnetvälja.

Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele.

Tahke sisetuuma raadius on umbes 1300 km.

Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele.

 

Tuum koosneb valdavalt rauast, sisetuum tahkest ja välistuum vedelast rauast.

 

Temperatuur välis- ja sisetuuma piiril on 6600°C ja Maa tsentrumis 6900°C. Maa materjali tihedus suuureneb tuuma suunas, mis tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas.

 

 

Kasutatud materjal:

 

• http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/earthsinterior-SH.html 
• http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/loodus2_2005-1.pdf
• http://et.wikibooks.org/wiki/Geograafia:Kordamine_eksamiks/Litosf%C3%A4%C3%A4r