| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

Maalihked Eestis

Page history last edited by PBworks 15 years, 2 months ago
Maalihkeks nimetatakse kivimmassi allalibisemist nõlval raskusjõu mõjul, libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda.Teistest nõlvaprotsessidest (varisemine, voolamine, nihkumine) eristab maalihet see, et libiseva kivimkeha sisestruktuur oluliselt ei muutu, see tähendab, et võib tekkida lõhesid ja pragusid, kuid ei moodustu eri kivimiplokke või settekehasid.
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Varisemine ja libisemine liigitatakse väga kiirete nõlvaprotsesside alla.
Juhtumid Eestis: 

 

Kiired nõlvaprotsessid- varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Seega Eestis pole maalihked väga igapäevased nähtused kuid harva tuleb ka meil neid ette.Räägitakse, et Tartu õlletehas oli omal ajal küll veidi ohus. Geoloogid ja ehitusinsenerid uurisid seda palju. Oli koguni kartus, et terve õlletehase territoorium “sõidab” ühel päeval Emajõkke. Õnneks ei näidanud uuringud midagi hullu, kihid ei liigu kuhugi ja viimastel aastatel pole teadusemehed tehast enam uurinud.
Maalihete tekkimisest:
Maalihete tekkepõhjused võivad olla nii looduslikud kui ka inimlikud. Maalihete peamisteks looduslikeks tekkepõhjusteks on rohkete sademete puhul nõlvade setete küllastumine veega, seejärel vettpidavate kihtide hõõrdejõu (sidusus) vähenemine;  suffosioon (põhjaveed lahustavad ja kannavad setete sidususained (tsemendi) välja, mistõttu nõlva füüsikalis- mehhaanilised omadused nõrgenevad); hüdrodünaamiline rõhk - kui veetase jões langeb kiiresti, siis põhjavee tase ei jõua talle järele. Selle tulemusena ei ole nõlva kaal jõe poolt tagatud vastukaaluga kompenseeritud ning nõlv hakkab libisema/varisema; vulkaanipursked - koos laavaga võib liikuma hakata ka maapind; mulla toitainete ja mulla sturktuuri ning vertikaalsete taimkatte puudus; maavärinate tagajärjel muutuvad kivimikihid ebastabiilsemaks; jõgede ja ookeani lainetest põhjustatud nõlva jalami erosioon;  kiire lume sulamine - sulavesi haarab endaga kaasa muredamat pinnast. Maalihete peamised inimlikud tekkepõhjused on metsade hävitamine; hooletu ehitustegevus; nõlvakallete muutmine- kui inimesed ei arvesta ehitustegevus või nõlvakallete muutmise käigus nõlva omadusi võib vallanduda maalihe ka looduslikult stabiilsetel nõlvadel;  masinate ja liikluse poolt põhjustatud vibratsioon;  lõhkamine.
MAALIHKED EESTIS
 
 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.