Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Nende seismiliste lainete põhjused on suurenisti seotud laamade liikumise põhjustega.

Maakera koosneb kivimiplokkidest ehk laamadest, mis on pidevas liikumises. Need plokid võivad omavahel põrkuda, hõõrduda, üksteisest eemale eralduda jne. Kõige sagedamini põhjustavad maavärinaid geoloogilised murrangud, aga teistel juhtudel ka vulkaanid, laviinid, miiniplahvatused ja tuumakatsetused.

Tektoonilised maavärinad tekivad igal pool, kus laamade ühinemiskohtades on kogunenud piisavalt elastsusjõudu murrangu edasi nihutamiseks. Kuna murrangute pinnad pole siledad, tekib kahe laama vahel pinge. See muutub järjest tugevamaks kuni murrangu reljeefi poolt tekitatud takistus ületatakse. Kogunenud jõud vabaneb ning paneb maa värisema.

Hinnanguliselt 10% maavärinast vabanenud energiast muundub seismilisteks laineteks. Ülejäänu kulub murrangu kasvule või muundub tänu hõõrdumisele soojusenergiaks.

Maavärinad võivad tekkida ka vulkaanilistes alades, kus neid põhjustavad nii murrangud kui ka magma liikumine vulkaanis. Sellised maavärinad on tavaliselt hoiatuseks eelnevale vulkaanipurskele (näiteks 1980. aastal toimunud St Helens'i vulkaanipurske korral).

Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/Earthquake

http://et.wikipedia.org/wiki/Maavärin