Maavärinate tekkepõhjused

Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.

Maavärinad jaotatakse nende tekke alusel nelja suuremasse gruppi: tektoonilised, vulkaanilised, tehnogeensed ja langetusvärinad.

Tektoonilised maavärinate hulka kuulub 95 % maavärinatest. Need hõlmavad laialdasi alasid, on kestvad ja korduvad. Maakera pindmine kiht koosneb umbes kümnest suuremast ja kahekümnest väiksemast laamast. Iga laam koosneb maakoorest ja vahetult selle all olevast vahevöö osast, mille moodustavad tulised kivimid. Maakoor ja laamad on alalises aeglases liikumises.

Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes. Laamade liikumine tekitab laamade äärtel kivimites pingeid, mille tulemusena moodustuvad murranguvööndid. Kui murrangu teatud osas mõni kivimplokk fikseerub ega saa enam koos laamaga edasi liikuda. Nii tekib mõlemal pool murrangut kivimites pingeid, lõpptulemusena kivimplokid purunevad ja nihkuvad, tekitades maavärina. Sageli ongi maavärinad põhjustatud ka laamade tavapärasest kiiremini liikumisest.

Maakoore liikumised pole sujuvad. Maakooreosade vaheline pinge tõuseb kuni piirini, mil hõõrdejõud ületatakse. Seejärel toimubki maavärinatõuge. Maavärina ajal kivimite purunemise tulemusena vabanevat energiat, mis liigub vibratsioonina läbi kivimite, nimetatakse seismilisteks laineteks. Need levivad maavärina koldest kõigis suundades ja nõrgenevad järk-järgult, seetõttu maavärina koldest kaugemal kõigub maapind vähem.

On võimalik eristada maavärinad, mis on põhjustatud mäetekkelistest protsessidest, toimuvad peaaegu alati mägede läheduses ja veealused maavärinad (merevärinad) tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maavärinate peamised alad asetsevad teatud kindlates vööndites - seismiliselt aktiivsetes piirkondades, eriti maakoorelaamade piirialadel.

Vulkaaniliste maavärinate puhul on põhjuseks aurude ja gaaside plahvatused vulkaanide pursete puhul.

Langatusvärinad, mida põhjustavad põhjavete toimel tekkinud õõnte sisselangemised. Sellised maavärinad ei ole kuigi kestvad, neid saadavad tõuked ja nende leviraadius on väike.

Tehnogeensed maavärinad on seotud inimese tegevusega, näiteks lõhkeainete plahvatamise ja maa-alused tuumakatsetustega. Hiljuti on väljakäidud idee, et ka hiiglasliud ehitised võivad põhjustada maavärinaid. Näiteks Taiwanis asuv 508-meetrine maailma kõrgeim pilvelõhkuja on ehitatud tektooniliste maakooreplaatide murdekohta ning kohalike teadlaste arvutuste kohaselt liiga raske tema all oleva pinna jaoks ning ning just see võis olla Taiwani pealinna Taipeid tabanud kahe viimase neljamagnituudilist maavärina põhjuseks. Taiwani ülikooli geoloogi Cheng Horng Lini uurimused näitasid, et tektooniliste plaatide liikumiskohta ehitatud kõrgehitis võis oma jõuga suruda murdekohtadele ning sellega avada eelnevate maavärinate tagajärjel tekkinud murrangud. Seosele lisab kinnistust asjaolu, et enne Taipei pilvelõhkuja ehitamist oli sealne tektooniline ladestus väga stabiilne, kus praktiliselt puudusid maavärinad, kuid juba pilvelõhkuja püstitamise ajal hakkas olukord muutuma. «Kuna Taipei piirkonnas koosnevad tektoonilised maakooreplaadid küllaltki pehmest kivimist, siis ehitise poolt tekitatav rõhk ongi üheks piirkonna maavärinate tekkepõhjuseks,» on Lin kindel. Samas aga on kindlaid tõendeid selle kohta, et kaevandamine ja reservuaaride rajamine on olnud maavärinate tekkepõhjusteks.

Lastele õpetatakse maavärina tekitamist oma kätega järgmiselt: pane peod kokku, nii, et sõrmed sirutuksid ettepoole. Nihuta nüüd ühte kätt keha poole ja teist kehast eemale, nii, et säiliks pinge käte vahel.

Allikad

1)    J. Andrejeva, Sajandite mõistatus, Tln., 1956.

2)      web.zone.ee/renekl/Ehitusgeoloogia/kriba.doc

3)      http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/maav.htm

4)      http://www.hot.ee/kkfyys/Loeng13PlaneetMaa2.pdf

5)      http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-4.htm