Moondekivimid

Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri all ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on tard- ja settekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, settekivimitest ning isegi moondekivimitest endast. Moondekivimi tekkeprotsess seisneb peamiselt selles, et kindel kogum erinevaid kivimeid, mis kunagi asetsesid maapinnal, vajuvad kindlate protsesside tulmusel järjest sügavamale maapõue. Mida sügavamale kivimid liiguvad, seda suuremaks läheb rõhk ja temperatuur, mis neid mõjutab. Madala astme moone hakkab tekkima temperatuuril 200 °C ja rõhul 300 MPa. Mida kõrgemaks temperatuur ja rõhk lähevad, seda kõrgema astme moone tekib kivimites.

Moondekivimi tunneme selle järgi ära, et rõhu ja temperatuuri mõju tulemusena on kivimil omapärane, suunaga tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised  või muul moel orienteeritud. Mida kõrgem temperatuur ja rõhk, seda paremini on välja joonistunud vöödid ja kihid ning seda suuremad ja jämedamad on kivimites olevad terakesed.

Peeneteraline moondekivim	Keskmiseteraline moondekivim	Jämedateraline moondekivim

On olemas erinevaid moondeprotsesse:

1) Regionaalmoone

2) Kontaktmoone

3) Kataklastililne moone

4) Fluidide abil tekkinud moone - Hüdrotermaalne moone

Regionaalmoone

Regionaalmoone on moondeprotsess, mis muudab maakoore laialdasi alasid. Näiteks laamade sukeldumine vahevöösse, ehk subduktsioon. Selle käigus sukelduvad suured maakoore plokid sügavale vahevööse, kus suureneb neile mõjuv temperatuur ja rõhk. Selle käigus tekivad erinevad moondekivimid.

Kontaktmoone

Kontaktmoonde käigus sügaval maakoores olev magma tungib ülemistesse settekivimite kihtidesse. Settekivimites olev temperatuur suureneb üle 600 °C ja selle käigus kuumenenud settekivimid läbivad moonde. Kontaktmoonde puhul põhjustab moonet temperatuur, rõhk jääb samaks.

Kataklastiline moone

Kataklastiline moone on seotud murrangutega. Kahe maakoore ploki liikumise tulemusena teineteise suhtes, purunevad nende vahel olevad kivimid. Purenenud kivimitele avaldub rõhk ning selle tulemusena läbivad nad moonde. Kataklastilise moonde tagajärjel tekivad näiteks bretšad ja müloniit.

Fluidid ja moone

Fluidid on gaasid ja vedelikud, mis paiknevad maakoores suure rõhu ja temperatuuri tingimustes. Fluidid on näiteks vesi, süsinikdioksiid ja lämmastik. Hüdrotermaalne moone tekib kuuma vee tungimisel sügavale maakoore kivimitesse, mille käigus vees lahustuvad erinevad mineraalid ning moodustuvad uued. Sellisel puhul rõhk ja temperatuur ei põhjusta moonet ning on konstantsed.

Suure rõhu mõjul tekkinud moondekivim - Ptigmatiit	Marmor on samuti moondekivim	Graniit-pegmatiit

Indeksmineraalid

Indeksmineraalid on moondekivimites sisalduvad mineraalid, mille järgi saab määrata, kas kivim on läbi teinud madala, keskmise või kõrge astme moone. Näiteks, kui moondekivimis sisaldub kloriiti, siis on kivim läbi teinud madala astme moonde, kui aga kivim sisaldab sillimaniiti, siis on tegemist kõrgel temperatuuril toimunud kõrgema astme moondega. Moondekivim võib korraga ka mitut indeksmineraali sisaldada.

Indeksmineraalide järjestus:

Kvarts - Päevakivi - Kloriit - Muskoviit - Biotiit - Granaat - Stauroliit - Sillimaniit

Mõistekaart.jpg

Kasutatud materjal:

http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0602/es0602page01.cfm

http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21412

http://www.ut.ee/BGGM/miner/moondek.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Moondekivim

http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/metamorphism.html

http://www.answersincreation.org/curriculum/geology/images/Gneiss.jpg

http://et.wikipedia.org/wiki/Ptigmatiit

http://www.ut.ee/BGGM/miner/miner_pildid.html