| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

View
 

Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine(protsess, tagajärjed, näited)

Page history last edited by PBworks 15 years, 2 months ago

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine

 

                            (protsess, tagajärjed, näited)

 

 

 

 

 

 

Meil on olemas mandrilised- ja ookeanilised maakoored.

 

Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Mina keskendun mandrilise ja ookeanilise laama põrkumisele ehk subduktsioonivööndi tekkimisele.

 

Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele.  Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid.

 

Mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid (vulkaanid on magmakambrite kohal).

 

Nt Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam.

 

 

 

Text Box: Joonis 1 Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine

 

 

 

 

 

 

 

 

Tagajärjed:

 

 

 

·        Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad – kui vulkaan on veel aktiivne, siis lähedal elavatele inimestele võib see kujutada ohtu - materiaalne kahju,

·        Tuhasajud – ebameeldivad kuid ei tapa, küll aga võivad vulkaanilise tuha pilved olla ohuks lennukimootoritele

·        Jalamil viljakas muld – jalamil elab palju inimesi (põlluharimine ) ning inimeste paljususe tõttu vulkaanide läheduses kujutavad vulkaanid veelgi suuremat ohtu

·        Lõõmpilved – tefra ja gaasi segust. Kihutab kiiresti mööda nõlva alla ja hävitab kõik oma teel.

Näiteks 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks).

·        Lahaarid – vulkaanilised mudavoolud.

Tuntuim lahaariga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias, kui lahaar hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Lahaaride tekkele aitab kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub

Laavavoolusid on püütud ka kõrvale juhtida kuid see pole siiani õnnestunud.

Laavavoolud kujutavad ohtu peamiselt inimeste varale, kuid reeglina mitte nende eludele.

 

·        Lisaks veel: maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne..

 

Vulkaanilised gaasid võivad tappa otseselt (näiteks lämbumine õhust raskema ja seetõttu maad mööda liikuva süsinikdioksiidi pilves), aga ka kaudselt. Arvatakse, et Maa ajaloo suurima väljasuremissündmuse Permi ajastu lõpul käivitasid hiiglaslike vulkaanipursete läbi atmosfääri vabanenud vulkaanilised gaasid, mis tekitasid happevihmasid ning muutsid oluliselt klimaatilisi tingimusi.

 

 

 

 

 

 

 

Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus:

 

Mandriline maakoor:                    Ookeaniline maakoor:

 

Paksem                                          Õhem

 

Kergemad kivimid                           Raskemad kivimid

 

Vanem                                           Noorem

 

Väiksema tihedusega                       Suurema tihedusega

 

Sette, moonde ja tardkivimid            Settekivimid ja tardkivimid (basalt).

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kasutatud kirjandus:

 

http://wapedia.mobi/et/Vulkanism

http://kaur.pri.ee/litosfaar.pdf

johvig.edu.ee/index.php?option=com_docman&task=doc_download&gid=42&Itemid=15 –

 

http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/litosfaarluhikonspekt.pdf

http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.