Kivimite vanuse määramine

Kivimitel saab määrata suhtelist ja absoluutset vanust.

Suhteline vanus kivimite puhul tähendab kivimite vanust üksteise

suhtes, kumb on tekkinud varem, kumb hiljem.

Suhtelise vanuse määramisel on erinevaid võimalusi: 1) kivimikihtide kaudu

                                                                                  2) fossiilide kaudu

1) Iga kiht on tekkinud horisontaalsena ja iga ülevalpool olev kiht on noorem allpool olevast.

     (Superpositsiooni printsiip)

    ! See on aga võimalik kohtades, kus kivimikihid on paljandunud. Kui kivimikihtide asetust on muutnud

     kurrutused või murrangud, siis ei saa kivimite kihte suhtelise vanuse määramise jaoks vaadelda,

     sest see ei ole usaldatav.

Tilgu paljand. Siin on näha selgesti erinevaid kivimikihte.

Samuti on suletiste meetod, see on juhul, kui vaadeldavas kivimikihis leiduvad kivimite tükid on

vanemad, kui vaadeldav kiht ise. Selle kaudu on ka võimalik määrata kivimite vahelisi vanuselisi suhteid.

2) Kivistised(elasid kauges minevikus), mille jäänustest osa võib olla kivistunud ja säilunud - nende kaudu

      saab määrata tekkimise järjekorda, kõik kivistised ei ole aga vanuse määramisel võrdse tähtsusega.

      Näiteks, kui osad organismid nt. bakterid ei ole miljonite aastate jooksul edasi arenenud ega muutunud,

      siis võib nende kivistisi leida erinevate vanustega kihtidest ja see võib olla ekslik. Kuid samas organismid,

      mis on muutunud tunduvalt ja seda kiire tempoga, siis nendega on juba suhtelistelt kindel vanust määrata,

       sest nad iseloomustavad lühikest geoloogilist ajajärku.

Absoluutne vanus ehk aeg mis on möödunud nende kivimite moodustumisest ehk oma korda kivimite

vanus aastates. Sellisel uurimisel jääb täpsus aina seda väiksemaks, mida kaugemale minevikku minna.

Üks võimalus on setete moodustumise kiiruse jälgimine ehk settekivimite paksuse järgi saab umbkaudu

määrata, kui kaua nende tekkimiseks võis aega kuluda.

Teiseks mõõtmise vahendiks pakuti ka püsiva kiirusega kulgevat radioaktiivset lagunemist. Selgitati välja

ka see, et temperatuur ega rõhk ei mõjuta radioaktiivset lagunemist. Selle kaudu töötati välja primaarne

vanuse määramise meetod, selle puhul määratakse kivimis radioaktiivsete elementide ja lagunemise lõpp-

produktide sisaldused. Kuid siiski tihti ei ole radioaktiivse kella järgi vanuse määramine nii kerge ning nende

tulemustes võib nii mõnelgi korral kahelda. Sest looduses toimuvate teiste protsesside segavat toimet ei

õnnestu alati arvesse võtta.

Kasutatud kirjandus:

http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_geokronoloogia.htm

http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-19-4.htm

http://wiki.zzz.ee/index.php/Geokronoloogia_meetodid

Pildid on võetud Google´i otsingumootorist.