Maakoor
Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist. Maakoore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse ookeanilist, mandrilist ja üleminekulist maakoort. Ookeaniline maakoor moodustab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore kogupindalast. Ruumalaliselt moodustab ookeaniline maakoor 17%, mandriline maakoor 77% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore koguruumalast.
Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Sellest järeldub, et mandriline maakoor on ookeanilisest maakoorest tunduvalt paksem. Suuremat osa maakoorest on raske ligipääsetavuse tõttu keeruline uurida. Kõige paremad on teadmised mõistagi mandrilise maakoore ülaosast. Teadmised ookeanilise maakoore ehitusest pärinevad peamiselt ofioliitide uurimisest, mis on endised ookeanilise maakoore fragmendid, mis tektooniliste jõudude toimel mandrilise maakoore peale on lükatud. Maakoore struktuuri ning vertikaalseid üleminekuid kaardistatakse peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel.
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted.
Maakoore kivimiline koostis
Eristamine: Erinevalt ookeanilisest maakoorest, mille vanus ei ületa kusagil 200 miljonit aastat, on mandriline maakoor väga vana. Vanus võib ulatuda isegi kuni nelja miljardi aastani. Mandriline maakoor on kergem st. tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel, mis takistab tema vahevöösse tagasi sukeldumist. Seetõttu on mandrilise maakoore osatähtsus läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus aga langenud. Sellele vaatamata moodustab mandriline maakoor vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, keskmiselt 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires.
Kasutatud materjalid:
http://et.wikipedia.org/wiki/Maakoor
http://et.wikipedia.org/wiki/Ookeaniline_maakoor
http://et.wikipedia.org/wiki/Mandriline_maakoor
http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/loodus2_2005-1.pdf