| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Dokkio Sidebar (from the makers of PBworks) is a Chrome extension that eliminates the need for endless browser tabs. You can search all your online stuff without any extra effort. And Sidebar was #1 on Product Hunt! Check out what people are saying by clicking here.

View
 

Planeet Maa teke ja vanus

Page history last edited by PBworks 13 years, 8 months ago

Planeet Maa teke ja vanus

 

 

 Sissejuhatus

 

Millal ja kuidas tekkis Maa? See on küsimus, mis on inimeste mõtteis mõlkunud juba sajandeid. Kui vanasti arvati, et kogu maailm piirdubki selle maaga, mille peal kõnniti, siis nüüd on teada, et meie kodu Maa on üks potentsiaalselt miljarditest planeetidest meie galaktikas.

 

 1. Mis on planeet?

 

 Planeedi mõiste tähenduse üle on vaieldud palju ning päris selguseni pole jõutud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon on leppinud kokku, et planeetideks loetakse kehi, mis on piisavalt massiivsed, et omaenda gravitatsiooni mõjul ümara kuju omandada, kuid mitte nii massiivsed, et temas termotuumareaktsioonid toimuksid (viimane on omane tähtedele).

 

 Planeedid jaotatakse kahte rühma: hiidplaneedid ehk gaasihiiud ning terrestriaalplaneedid ehk Maa-tüüpi planeedid. Viimasesse rühma kuulub, nagu nimetus viitab, ka Maa. Maa-tüüpi planeetide hulka kuuluvad 4 esimest planeeti Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Gaasihiidude hulka loetakse neli järgnevat planeeti: Jupiter, Saturn, Neptuun ja Uraan.

 

 

2. Planeedi teke.

 

 Päikesesüsteemide teke ehk ka planeetide teke on üks teaduse lahendamata küsimusi. Kuid see ei tähenda, et puuduks erinevaid hüpoteese selle teema kohta. Mõned neist on teaduskommuuni poolt paremini vastu võetud, teised aga vähemat tähelepanu pälvinud. Astrofüüsika olemuse tõttu ei saa nendesse hüpoteesidesse suhtuda absoluutse tõena.

 

 Planeedi teke

 

 

2.1 Nebulaarhüpotees.

 

 Nebulaarhüpotees on kõige enam aktsepteeritud hüpotees päikesesüsteemi ja ka planeetide tekke kohta. Selle pakkus välja esimest korda Emanuel Swendenborg aastal 1734. Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju.

 

 

 Emanuel Swendenborg

 

 

3. Maa vanus.

 

Tänapäeva geoloogid ja geofüüsikud arvavad Maa vanuseks olevat ~4.5 miljardit aastat. Sama vanus on ka teistel Maa-tüüpi planeetidel. See vanus on määratud radiomeetrilise meetodi kaudu. See tähendab, et on vaadeldud erinevaid looduses esinevaid radioaktiivseid isotoope ning teades nende lagunemiskiirust, on määratud vanus. Vanuse määramiseks on kasutatud enamasti uraani-rikkaid mineraale. Kõige vanemad taolised mineraalid on leitud Lääne-Austraaliast (~4.4 mld).

 

 

Kasutatud kirjandus

 

http://en.wikipedia.org/wiki/Earth

http://en.wikipedia.org/wiki/Nebular_hypothesis

http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_the_earth

http://www.daviddarling.info/encyclopedia/N/nebhypoth.html

http://www.nineplanets.org/overview.html

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.