| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Dokkio Sidebar (from the makers of PBworks) is a Chrome extension that eliminates the need for endless browser tabs. You can search all your online stuff without any extra effort. And Sidebar was #1 on Product Hunt! Check out what people are saying by clicking here.

View
 

Settekivimid

Page history last edited by PBworks 13 years, 9 months ago
 

Settekivimid kujutavad endast enamasti veekogu põhjas, harvem maismaal kuhjunud sette (lubimuda, liiv jne.) kõvastumise saadust (lubjakivi, liivakivi jt.).

Settekivimid iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa, kus nad on tekkinud teiste kivimite arvel. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud materjal (kruus, liiv , savi) kantakse tuule või voolava vee poolt nõgudesse või veekogudesse, kus ta setitatakse kihtidena. Sellel teekonnal esialgu teravaservaline murend ümardub - olenavalt kande tee pikkusest, osakeste suurusest, kõvadusest ja voolu kiirusest. Eriti ümaraks muutuvad korduvalt ümbersettinud ja tuule kantud osakesed.

Värskelt kuhjunud settematerjali iseloomustab pudedus, kobedus, mistõttu neist räägitakse kui setetest. Setete kõvastumine, tsementeerumine ja üleminek settekivimiks on pidev ja aeganõudev protsess.

Settekivimitele on oluliseks tunnuseks kihilisus, mis osutab setete kuhjumise perioodilisusele või rütmilisusele. Settekivimid sisaldavad ka mitmesuguste loomade või taimede kivistunud jäänuseid - fossiile ehk kivistisi.

 

 

Settekivimites valitsevad vastupidavad mineraalid, nagu kvarts, kaltsedon, opaal, kaoliniit, rauahüdroksiidid, karbonaadid, sulfaadid ja halogeniidid.

Setted ja settekivimid moodustavad 5% maakoorest, kuid katavad ligikaudu 75% maismaast, st valdavalt puutume me maapinnal kokku setete ja settekivimitega. Settelise kihi paksus kõigub vahemikus 0 - 25 km, olles keskmiselt 4,5 km paksune.

Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid.

Maad katavad settekivimid, mis koosnevad keemiliste ja bioloogiliste ainete sadestistes, fossiilidest ja teiste kivimite osakestest.

 

 

ERINEVAD SETTED

Settekivimeid on kolme põhiliiki: purdkivimid, biogeensed kivimid ja keemilised kivimid. Purdkivimid tekivad siis, kui eelnevad kivimid lagunevad pisikesteks osadeks, mille tuul, vesi või liustikud laiali kannavad. Neid kivimeid liigitatakse osa suuruse põhjal, alates suurtest kivimitest kuni peenikeste savideni. Osakesed võivad olla ümaraks lihvitud ja kulunud või nurgelised ja murdunud; lahtised või tihenemata, kokku surutud või segunenud pinnavees lahustunud ainete, näiteks kaltsiidi, räni või raudoksiidiga. Üle 75 % settekivimitest on purdkivimid.

Keemilised setted tekivad füüsikaliste ja keemiliste protsesside tulemusena. Setted võivad sadeneda lahusest merevette, nagu juhtub keemiliselt kvartsile sarnanevate ränidioksiidi vormide luisu- ja käiakivi puhul. Need võivad tekkida, kui vesi aurustub soolastest järvedest või madalatest meredest – näiteks looduslik kips ja meresool. Ka võivad nad tekkida leostumise käigus, mis tähendab, et pinnavesi lahustub ja paigutab ained ümber – näiteks tekib nii boksiit.

Lubjakivi võib moodustuda kaltsiumkarbonaadi keemilisel sadenemisel, on ka biotekkeline vorm, mis koosneb miljonite mikroskoopiliste organismide skelettidest – nii on näiteks kriidi puhul. Biotekkeliste setted on ka fossiilkütused nagu kivisüsi, mis koosneb taimede kokkusurutud jäänustest, ja nafta, mis on valmistatud bakterite poolt maetud orgaanilisest materjalist.

 

MURENEMISPROTSESS

Murenemine on keerukas protsess, mille käigus lagunevad kivimid seteteks. Keemiline murenemine ilmneb siis, kui kivimeid mõjutavad vesi, süsinikdioksiid ja orgaanilised happed, ning protsessi kiirendavad soojad temperatuurid. Füüsikaline murenemine ilmneb siis, kui kivimid on murenenud ja murduvad koost lahti, näiteks siis, kui külmumisele järgneb sula. Vesi, mis soojemate temperatuuridega päeva ajal nõrgub kivide pragudesse, paisub öösel külmudes. See purustabki lõpuks kivi.

 

SETETE EDASIKANDMINE

Enamikku setetest, mis tekitavad kivimeid, kannavad edasi jõed. Näiteks Mississippi jõgi viib igal aastal Mehhiko lahte umbes 180 miljonit tonni setteid. Osaliselt jäävad setted jõepõhja, aga osa ladestub ka jõe suudmesse, moodustades jõe suudmeala. Palju rohkem setteid viib jõgi aga ookeanipõhja.

Samuti võivad setteid edasi kanda tuul ja liustikud. Iga transpordiprotsessi käigus sorteeritakse setteid vastavalt nende suurusele protsessi käigus, mida nimetatakse setteliseks eristamiseks. Jämedakoelisi setteid on raske edasi kanda ja neid leidub vaid kiiretes ja energiarikastes voolustes. Väga peeneteralist muda võib aga edasi kanda sadade kilomeetrite kaupa või ladestub see väikestesse vetesse, näiteks madalatesse järvedesse ja sügavatesse meredesse.

 

MAA AJALOO SALVESTAMINE

Settekivimite kihtidesse on salvestatud rohkem kui miljard aastat Maa ajalugu. Arizonas asuvas Suures Kanjonis on näha horisontaalsete settekivimite kihindite järjestust (kihtkonda), mis on 1500 meetrit sügav ja peaaegu sama palju miljoneid aastaid vana. Nendes kihindites olevad fossiilid on salvestanud erinevate eluvormide arengu, alustades esimestest korallidest ja ussidest kuni kalade, dinosauruste ja imetajateni. Kivimitüübid paljastavad oma tekkeaja tingimused. Ümmarguste veerekivide tahumatud kogumikud kajastavad kiirevooluliste ja energiarikaste jõgede olemasolu. Liivakivid viitavad ookeanikaldale ja jõgede suudmealadele.

Karbonaatsed kivimid viitavad aeglase vooluga vetele ja lubjakivid ladestusid soojades madalates meredes, mis kubisesid elust.

Erinevates kohtades paiknevate tänapäevaste ladestuste omavaheline seondamine nõuab põhjalikku uurimustööd, sest on keeruline võrrelda erinevate kivimite fossiile ja arvutada välja umbkaudseid ajastupiire selliste lihtsate markerite jaoks nagu laavajoad. Siiski on just selline uurimustöö võimaldanud geoloogidel tükkhaaval kokku panna maismaa, merede ja elu enese arengu.

 

 

Settekivimid Eestis

Eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimiteks. Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid. Põhja-Eesti Lontova lademe sinisavi on kuulus väljaspool Eestitki, sest nii vana (umbes pool miljardit aastat) pehmena säilinud savi on maailmas suur haruldus. Settekivimite all asub tard- ja moondekivimeis aluskord, mis Eestis ei paljandu. Lubjakivi, dolomiit, fosforiit ja põlevkivi on tekkinud ajal, mil Eesti oli kaetud merega. Põhja-Eestist, alates Põhja-Eesti paekaldast kuni Kesk-Eestini ulatub peamiselt karbonaatseist kivimeist aluspõhja avamusala, mis on enamasti kaetud moreni ja mullaga. Lõuna-Eestis on punaka või Kagu-Eestis ka valkja Devoni liivakivi paljandeid. Skandinaavia kohal kõrgusid Devoni ajastul mäed, millest jõed kandsid kaasa rikkalikult purdsetteid, millest tekkiski Lõuna-Eesti liivakivist aluspõhi.

 

 

 

 

kasulikke linke:

http://gaia.gi.ee/geomoodulid/files/modules/biokeem-setted.html - settekivimite tekkimise simulatsioon

http://wapedia.mobi/et/Kategooria:Settekivimid - settekivimite loend

http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-14.htm - settekivimid Eestis

 

kasutatu materjal:

http://www.ut.ee

http://www.miksike.ee

geoeducation.info

http://www.gi.ee/

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.