| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Work with all your cloud files (Drive, Dropbox, and Slack and Gmail attachments) and documents (Google Docs, Sheets, and Notion) in one place. Try Dokkio (from the makers of PBworks) for free. Now available on the web, Mac, Windows, and as a Chrome extension!

View
 

Tardkivimid

Page history last edited by PBworks 12 years, 11 months ago

Tardkivimid

 

Tardkivimid ehk magmakivimid on tekkinud tulivedela massi - magma - tardumisel nii maapõues (intrusiivsed kivimid) kui maapinnal (vulkaanilised kivimid). Tardkivimite ehk magamkivimite koostis ja ehitus sõltub magma koostisest, gaasisisaldusest ja tardumiskiirusest. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks.

 

Kivimi struktuuri moodustavad mineraalide, kivimitükkide, vulkaanilise klaasi ja muude koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted. Struktuur võib olla näiteks eriteraline ehk porfüüriline, peitkristalne ehk afaniitne, amorfne ehk klaasjas jne. Tardkivimite struktuur sõltub peamiselt magma tardumiskiirusest. Mida kiiremini magma tardub, seda väiksemad kristallid moodustuvad ja vastupidi, mida aeglasemalt tardub magma, seda suuremad kristallid saavad moodustuda. On selge, et aeglasemalt jahtub magma maakoores ja kiirelt maapinnal. Seega esineb selge seos – süvakivimid on reeglina jämedateralised ja purskekivimid peeneteralised. Näiteks basalt ja gabro on mineraalselt ja keemiliselt koostiselt samasugused kivimid, kuid erinevad struktuuri poolest. Süvakivim gabro koosneb tunduvalt suurematest kristallidest kui purskekivim basalt. Sama on lugu süvakivim graniidi ja purskekivim rüoliidi ehk lipariidiga, mis erinevad vaid struktuuri poolest.

 

Magma, millest tardkivimid moodustuvad võib olla mitmesuguse mineraalse ja keemilise koostisega, suurtes piirides muutuva viskoossusega kõrgetemperatuuriline vedelik. Maapinnale tunginud magmat nimetatakse laavaks. Kõik tardkivimid sisaldavad alati nii räni kui ka hapnikku, seega on tardkivimeid moodustavaiks mineraalideks silikaadid. Ülejäänud peamised elemendid, mis esinevad tardkivimeis on alumiinium, raud, kaltsium, magneesium, naatrium ja kaalium. Levinuimad ühendid on vesi, süsinikdioksiid ja divesiniksulfiid. Mida suurem on räni ja hapniku ehk ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim.

 

 

 

Tüüpilisteks tardkivimiteks on graniidid, granodioriidid, graniitporfüürid, pegmatiidid, süeniidid, dioriidid.

 

Eristatakse tardumissügavuse järgi:

 

  • intrusiivsed ehk süvakivimid
  • vulkaanilised ehk purskekivimid

 

Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad sügavustest pärit magma jahtumisel ja tardumisel maakoores. Süvakivimid tulevad nähtavale vaid pärast nendel lasuvate kivimite kulumist ja ärakannet. Magma jahtumisel hakkavad sellest kristalliseeruma mineraalid. Süvakivimite alajaotusena eraldatakse välja veel poolsüvakivimid ja lõhesid täitvad soonkivimid.

 

Poolsüvakivimid on tardunud suhteliselt väiksema rõhu ja kiirema jahtumise tingimustes (väiksemas sügavuses). Sellest tingitult on nad peeneteralise ehitusega.

 

Soonkivimid tekivad lõhedes magma jääklahustest. Neid iseloomustavad suured kristallid (läbimõõt võib ulatuda kuni mitmekümne sentimeetrini).

 

Tüüpilisteks süvakivimiteks on graniit, dioriit ja gabro.

 

Graniit on üldiselt heledavärviline kivim, mis koosneb kvartsist (25%), päevakividest (65%) ja vähesest hulgast tumedavärvilistest mineraalidest - biotiidist, küünekivist või pürokseenist. Graniidi värvuse määravad kivimis esineva päevakivi värvus ja mineraalide terajämedus. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas ehk nn graniitses kihis.

 

Pilt 1.

Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit).

 

Dioriit on enamasti ühtlaseteraline naatriumi-kaaliumi plagioklassist ja tumedatest mineraalidest (biotiit, amfibool, harvem pürokseen) koosnev hallikas või rohekashallikas kivim.

 

Pilt 2.

Dioriit

 

Gabro koosneb tumedatest mineraalidest nagu oliviin ja augiit. Ta on jämedateraline. Suured kristallid tekivad magma aeglasel jahtumisel.

 

 

Pilt 3.

Gabro

 

Vulkaanilised ehk purskekivimid on kivimid, mis on tekkinud vulkaanilisel tegevusel. Neid jagatakse püroklastilisteks kivimiteks ja laavadeks. Vulkaanilised kivimid on tiheda või väga peeneteralise ehitusega, mis viitab nende kiirele jahtumisele maapinna lähedal. Iseloomulik on kivimite porfüüriline struktuur.

 

Kasutatud materjalid:

 

http://www.ut.ee/BGGM/miner/tardkivimid.html

http://www.ut.ee/BGGM/miner/syvakivim.html

http://www.ut.ee/BGGM/miner/vulkaan.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Tardkivim

http://et.wikipedia.org/wiki/Graniit

http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/investigations/es0603/es0603page05.cfm

 

 

 

 

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.