If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.
You already know Dokkio is an AI-powered assistant to organize & manage your digital files & messages. Very soon, Dokkio will support Outlook as well as One Drive. Check it out today!

Vulkaanide ehitus

Page history last edited by PBworks 15 years, 3 months ago

Vulkaanide ehitus

Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater ehk kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses daikid ja sillid. Ümber vulkaani on tavaliselt väga viljakas pinnas.

Kihtvulkaan

Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.

Kihtvulkaani läbilõige:

1. Magmakamber

2. Aluspõhi

3. Vulkaanilõõr

4. Jalam

5. Sill

6. Daik

7. Vulkaanilise tuha kihid

8. Nõlv

9. Laavakihid

10. Kraatri põhi

11. Parasiitkoonus

12. Laavavool

13. Kraater

14. Kraater

15. Vulkaanilise tuha pilv

Kilpvulkaan

Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid purskavad reeglina laavat, mis võrreldes teiste laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani.

Kilpvulkaani läbilõige:

Lõhevulkaan

Lõhevulkaan on vulkaan, mille puhul laava voolab välja maakoores olevate lõhede kaudu peamiselt laamade lahknemisel ning võib küllaldase laavakoguse korral katta suuri maa-alasid. Lõhevulkaani laava on enamasti basaltse koostisega ja seega suhteliselt hästi voolav. Praeguse tuntuima esinemispaiga järgi tuntakse lõhevulkaane ka Islandi tüüpi vulkaanide nime all. Tegelikult on lõhevulkaane maailmas väga palju. Suurem osa neist on lihtsalt ookeanite põhjas inimese pilgule varjatud kohas. Lõhevulkaane ei peeta üldiselt eraldi vulkaanitüübiks, sest aja jooksul asendub piklik lõhe ühe või mitme kesklõõriga ning areneb välja kiht- või kilpvulkaanid.

Lõhevulkaanid asuvad punastel aladel olevatel tumedamatel joontelt: