| 
  • If you are citizen of an European Union member nation, you may not use this service unless you are at least 16 years old.

  • Dokkio Sidebar (from the makers of PBworks) is a Chrome extension that eliminates the need for endless browser tabs. You can search all your online stuff without any extra effort. And Sidebar was #1 on Product Hunt! Check out what people are saying by clicking here.

View
 

Vulkaanilised kivimid

Page history last edited by PBworks 13 years, 8 months ago

Vulkaanilised ehk purskekivimid on kivimid, mis on tekkinud vulkaanilisel tegevusel.
 
Vulkaanilised kivimid on tekkinud magma tardumisel.  
Neid jagatakse püroklastilisteks kivimiteks ja laavadeks.
 
Püroklastilised kivimid on tekkinud vulkaani lõõrist välja lennanud ja tahkestunud kivimitest (laavapommid). Pommid tahkestuvad läbi õhu lendamisel. Püroklastiline kivim on näiteks tuff, mis koosneb 90% püroklastilistest osakestest
.
1. Tuff
 
Laava jaguneb koostisele vastavalt happeliseks või aluseliseks. Happelised laavad on paksud ja kleepuvad, nad voolavad väga aeglaselt ja moodustavad järsunõlvalisi vulkaane. Aluselised, vedelamad laavad voolavad kiirelt ja katavad tohutuid alasid. Aluselised laavad moodustavad laugenõlvalisi vulkaane. Tüüpiline aluseline laava on basalt.
 
2. Basalt
 
Voolates laava pealispind jahtub ja tekib koorik. Koorik kortsub laava edasise liikumise käigus ja tekivad nn köislaavad.
Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas tekib kiirelt jahtuvas laavas - ta tekib nii kiiresti, et ei ole aega kristallide kasvamiseks.
 
         
 3. Köislaava                                              4. Obsidiaan
 
Vulkaanilised kivimid on üldiselt kiire jahtumise tõttu afaniitse või peeneteralise struktuuriga. Nende koostises võib leiduda fenokristalle ja klaste. Fenokristallid on moodustunud vedelast magmast kristalliseerumise tulemusena ajal, mil magma polnud veel laavana maapinnale jõudnud. Klastid on teiste kivimite fragmendid, mis on sattunud laava või magma koostisse kas maaalustes tingimustes magmakambri või vulkaanilõõri seintest või siis maapinnal, olles näiteks liikuva laavavoolu poolt kaasa haaratud.
 
Mineraale, millest erinevad vulkaanilised kivimid koosnevad, on väga palju, kuid põhiliselt kuuluvad need seitsmesse perekonda, millele lisandub kvarts.
Need seitse on:
  • Oliviinid, näiteks forsteriit
  • Pürokseenid, näiteks augiit
  • Amfiboolid, näiteks küünekivi
  • Vilgud, näiteks biotiit
  • Päevakivid, näiteks sanidiin
  • Feldšpatoidid, näiteks nefeliin
  • Raua- ja titaanioksiidid, näiteks magnetiit

 

 
Kasutatud materjalid:

http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaaniline_kivim

http://wapedia.mobi/et/Vulkaaniline_kivim

http://www.ut.ee/BGGM/miner/vulkaan.html

 

 

Comments (0)

You don't have permission to comment on this page.